Tõste- ja liikuvseadmete kindlustus, statsionaarsed seadmed

1. “Masinate ja seadmete kindlustuse tingimused” kehtivad koos If P&C Insurance AS-i (edaspidi If) “Kindlustuse üldtingimustega” ja täiendavad neid.
2. „Masinate ja seadmete kindlustuse tingimused“ määravad, mida on võimalik kindlustada. Kindlustatud on ainult Teie lepingus nimetatud kindlustusobjektid ja kindlustusjuhtumid.

Kindlustusobjekt

3. Kindlustusobjekt on kindlustuslepingus märgitud ehituses, põllumajanduses, metsatöödel, teedeehituses, hooldus- ja puhastustöödel, päästetöödel jms tegevusalal kasutatav masin ja/või seade (edaspidi masin).

4. Maa all, ujuvplatvormil, veesõidukis, pontoonil või muul ujuvvahendil asuvad kasutatavad masinad on kindlustatud ainult juhul, kui vastav masinate grupp on poliisile märgitud. Eeltoodud piirangut ei kasutata, kui masinat üksnes transporditatakse veesõidukiga liiniveol.

5. Masinale paigaldatud lisamehhanismid on kindlustatud, kui need on eraldi märgitud poliisil või kui lisamehhanismi väärtus sisaldub masina kindlustussummas.

6. Kindlustus kehtib üürile, rendile või ilma juhita tasuta kasutusse antud masinale vaid juhul, kui poliisile on lisatud vastav eritingimus.

7. Kindlustus kehtib masina kasutamisel valmistaja poolt ettenähtud otstarbel või puhkeseisundis, lahti- ja kokkumonteerimisel, lahtimonteeritult hoolduseks või remontimiseks.

8. Kindlustusobjektiks ei ole ATV-d (all terrain vehicle), sealhulgas ATV-d, mis on registreeritud mootorratta, mopeedi, traktori või maastikusõidukina.

Kindlustusväärtus

9. Kindlustusväärtuse määramise viis märgitakse poliisile. Kindlustusväärtuse määramise viisid on:

9.1. taassoetamisväärtus;

9.2. turuväärtus;

9.3. jääkväärtus.

NB! Sõltumata kindlustusväärtuse määramise viisist lähtutakse hüvitise arvutamisel ka masina turuväärtusest (vt p 50, 52).

10. Taassoetamisväärtus on uhiuue sama tüüpi ja marki, samasuguste omadustega masina soetusmaksumus vahetult enne kindlustusjuhtumit. Kui sellist masinat ei ole saada, määratakse taassoetamisväärtus võimalikult sarnase teist marki uhiuue masina põhjal. Kindlustusväärtuse hulka kuuluvad ka transpordi- ja montaažikulud.

11. Jääkväärtus on vastavalt amortisatsiooni määrale vähendatud taassoetamisväärtus. Amortisatsiooni määr on masina turuväärtuse ja taasoetamisväärtuse jagatis.

12. Turuväärtus on masina keskmine kohalik müügihind (turuhind).

13. Käibemaks loetakse kindlustusväärtuse hulka, kui kindlustatu ei ole käibemaksukohustuslane või kui kindlustatul ei ole õigust kuludelt käibemaksu tagasi saada või tasaarvestada.

Uusväärtuskindlustus

14. Uhiuuele masinale kehtib uusväärtuskindlustus vastavalt punktidele 51, 54.

Kindlustussumma

15. Kindlustussumma määrab kindlustusvõtja lähtudes masina kindlustusväärtusest ja selle võimalikest muutustest kindlustusperioodi jooksul.

16. Kui kindlustussumma erineb masina tegelikust kindlustusväärtusest enam kui 10%, kohaldatakse alakindlustust (vt p 55).

17. Kui päästekulud on Ifiga eelnevalt kooskõlastatud, hüvitab If päästekulud täies ulatuses ka siis, kui päästekulud ja masina hüvitis kokku ületavad kindlustussumma.

18. Kui päästekulud on Ifiga eelnevalt kooskõlastamata, on kindlustussumma maksimaalseks hüvitiseks masina ja päästekulude eest kokku.

Laiendatud kindlustus

19. Laiendatud kindlustuse kindlustusjuhtum on masina kahjustumine või hävimine ühe äkilise ja ettenägematu sündmuse tõttu, kui see ei ole kindlustuslepinguga välistatud.

NÄIDE 1. Kombain sõidab põllul kivile otsa ja saab kannatada. See on kindlustusjuhtum.

NÄIDE 2. Traktor läheb töö käigus ümber. See on kindlustusjuhtum.

NÄIDE 3. Kivi satub niidukisse ja vigastab seda. See on kindlustusjuhtum.

NÄIDE 4. Masin läheb mootoririkke tõttu põlema. See on kindlustusjuhtum.

NÄIDE 5. Tee-ehituse käigus vajub masin kraavi. See on kindlustusjuhtum.

NÄIDE 6. Masina käigukasti kuullaager puruneb ja tekitab kahju teistele käigukasti osadele. See ei ole laiendatud kindlustuse kindlustusjuhtum, tegemist on sisemise purunemise lisakaitse kindlustusjuhtumiga.

NÄIDE 7. Metsamasin töötab soisel alal ja vajub mutta. See ei ole laiendatud kindlustuse kindlustusjuhtum, tegemist on uppumise lisakaitse kindlustusjuhtumiga.

Vargus
20. Vargus on kindlustusjuhtumiks siis, kui see vastab punktides 21 – 31 toodud tingimustele.

21. Varguseks loetakse masina ebaseaduslikku äravõtmist, sõltumata sellest, kas äravõtmise eesmärk oli asja ainult kasutada või asi omandada.

22. Masinast lahkudes peab juht sulgema kõik aknad ja katuseluugi, lukustama kõik uksed, kaasa
võtma kõik võtmed, puldid ja dokumendid ja rakendama vargusevastased seadmed. Neid nõudeid tuleb järgida niipalju, kui see on masina konstruktsiooni ja varustatust arvestades võimalik.

Võtmete ja pultide vargus, röövimine
23. Kindlustusjuhtumiks on masina võtmete või pultide röövimine, samuti nende vargus hoonesse sissemurdmise teel. Hoonesse sissemurdmiseks loetakse hoonesse tungimist hoone akna, ukse, seina, põranda või muu piirde lõhkumise või lukustuse lõhkumise või muukimise teel. Hoonesse sissemurdmiseks ei loeta hoone lukustuse avamist originaalvõtme, originaalpuldi või selle jäljendiga. Hoonesse sissemurdmiseks ei loeta lukustamata ukse avamist.

24. Masina võtmeid, pulte ja dokumente tuleb hoida kohas ja viisil, mille puhul röövimata või hoonesse sisse murdmata ei saa neid ära võtta.

Hoones asuv masin
25. Hoones asuva masina vargus on kindlustusjuhtum, kui masin varastati hoonesse sissemurdmise teel (vt p 23).

Tarastatud territooriumil asuv masin
26. Väljaspool hoonet asuva masina vargus on kindlustusjuhtum, kui masin varastati tarastatud territooriumile sissemurdmise teel.

27. Tarastatud territooriumile sissemurdmiseks loetakse tarastuse lõhkumist, samuti territooriumi väravate lõhkumist või lukustuse kõrvaldamist lõhkumise või muukimise teel, kui punktides 28 ja 29 toodud nõuded on täidetud.

28. Tara kõrgus peab olema vähemalt 1,5 m.

29. Sissepoole tara peavad olema paigaldatud perimeetri valveseadmed ühendusega turvaettevõttesse või sellel territooriumil asuvale valvurile. Tara peab olema piisavalt kindel, et ilma tööriistu kasutamata ei ole kõrvalistel isikutel võimalik tara lõhkuda või eemaldada, väravaid avada ega vara tarastatud territooriumilt välja viia. Väravad peavad olema lukustatud.

30. Kui tarale ja valvele esitatud nõuded on täitmata, tuleb täita väljaspool hoonet või tarastatud territooriumit asuvale masinale ette nähtud nõudeid (vt p 31).

Väljaspool hoonet või tarastatud territooriumi asuv masin

31. Väljaspool hoonet või tarastatud territooriumi asuva masina vargus on kindlustusjuhtum, kui: 31.1. masinal on kindlustusjuhtumi toimumise ajal sisse lülitatud immobilaiser või käivitusahela katkestusfunktsiooniga signalisatsioon;

31.2. masin on pideva mehitatud valve all, s.t masina valve on korraldatud selliselt, et valvet teostav inimene on pidevalt masina vahetus läheduses ja jälgib pidevalt masinat ja selle ümbrust ohu avastamiseks ja masina puutumatuse tagamiseks;

31.3. masinat hoitakse ajutiselt eramu hoovis masina kasutamise hooajal, tingimusel, et masina eest vastutav isik on eramus või selle hoovis. Ohu korral peab vastutav isik helistama hädaabinumbril ja/või võimaluse korral ohu tõrjuma.

Üldised välistused

42. Üldisi välistusi kasutatakse kõigi kindlustusjuhtumite korral.

43. Lisaks alltoodud välistustele kasutatakse „Kindlustuse üldtingimustes“ toodud välistusi.

Tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga
44. Kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, siis If ei hüvita:

44.1. kahju, kui sündmus ei vasta kindlustusjuhtumi tunnustele;

44.2. kahju, mis ei ole tingitud kindlustusjuhtumist;

44.3. kui kahju ei tekkinud äkiliselt ja ettenägematult;

44.4. kahju, mille eest vastutab masina tootja, valmistaja, maaletooja, edasimüüja, müüja, hankija, paigaldaja, rendile- või üürileandja või hooldaja, remontija;

44.5. kahju, mis kuulub hüvitamisele masinale või selle osale antud garantii (sh müügigarantii, töövõtugarantii), mõne teise kindlustuslepingu või kohustusliku kindlustuse alusel;

44.6. kahju, mis tekkis töökorras mitteoleva masina kasutamisel;

44.7. kahju, mille põhjuseks on masina viga või defekt, mis oli olemas enne kindlustuslepingu sõlmimist ning millest kindlustusvõtja või kindlustatu oli teadlik;

44.8. kahju, mis on tinginud masina igapäevasest kasutamisest või mittekasutamisest tekkinud amortisatsioonist (s.o kulumine, vananemine, korrosioon, katlakivi, ebameeldiv lõhn jms);

44.9. kahju, mis on tingitud masina mittetöötamisest või mittenõuetekohasest töötamisest (nt masin on ebatäpne, tarkvara viga). Kahju kuulub hüvitamisele, kui eelnimetatud puudused on tingitud kindlustusjuhtumist;

44.10. kahju, mis on tingitud ekspluatatsiooninõuete rikkumisest, sh masina ülekoormamine või tema kasutamine tingimuses või otstarbel, milleks masin ei ole ette nähtud;

44.11. kahju, mis tekib masina kasutamisel peale kindlustusjuhtumit, kui masin ei ole täielikult töökorras;

44.12. kahju, mis tekkis masinasisese purunemise või masinasisese rikke tõttu, v.a juhul, kui see põhjustas masina tulekahju, ümbermineku või kokkupõrke. Samuti ei kasutata seda välistust seadme sisemise purunemise lisakaitse korral.

44.13. kahju, mis on põhjustatud mistahes ainete (nt kütuse, määrdeaine, jahutusvedeliku, gaasi jms) vähesusest, ebakvaliteetsusest, kasutamistingimustele mittevastavusest, külmumisest või lekkest;

44.14. kahju, mis on põhjustatud katla, survet sisaldava mahuti, sisepõlemismootori võisummutisüsteemi plahvatusest või põlemisprotsessist eelnimetatud seadmes. Käesolevat välistust ei kasutata, kui plahvatus või põlemisprotsess toimus masinast väljaspool ja polnud masinaga seotud. Samuti ei kasutata seda välistust seadme sisemise purunemise lisakaitse korral.

44.15. kahju elektriseadmele (generaator, elektrimootor, aku, masina „aju“ jms), mille põhjuseks on seadmesisene elektrinähtus, kui põlemisprotsess puudus või tuli ei väljunud seadmest. Seda välistust ei kasutata sisemise purunemise lisakaitse korral.

44.16. kahju, mis tekkis tööfunktsioonide tõttu purunemisele ja kulumisele vastuvõtlikele masinaosadele nagu rehvid, akud, lõiketerad, puurid, noad või muud lõikeservad, saelehed, stantsid, šabloonid, mudelid, köied, rihmad, ketid, trossid, tõstuki- ja konveierlindid, kaablid, painduvad torud, klapid, ventiilid, filtrid, lõdvikud, elektripirnid, lambid, kaitsmed, regulaarselt asendatavad eraldus- ja tihendusmaterjalid jms, v.a juhul, kui need osad või materjalid kahjustusid kindlustusjuhtumi tõttu;

44.17. kahju, mis tekkis masina tööks vajaminevale materjalile nagu õli, kütus, kemikaalid jms, v.a juhul, kui need materjalid kahjustusid kindlustusjuhtumi tõttu;

44.18. masina vigastusi, mis ei takista masina eesmärgipärast kasutamist, näiteks iluvead, kriimustused, mõlgid jms;

44.19. kahju, mis avastati korralise inventuuri või korralise ülevaatuse käigus; 44.20. hooldustööde ja hooldusremondi kulu;

44.21. kahju, mis tekkis puuduliku hoolduse või remondi tõttu;

44.22. kahju, mis tekkis omastamise, pettuse, kelmuse või väljapressimise tõttu;

44.23. kahju, mis tekkis masina omavolilise kasutamise või varguse tagajärjel, v.a punktis 20 – 31 toodud juhtudel;

44.24. kahju, mis tekkis elektri-, vee- või gaasivarustuse katkestusest või häiretest;

44.25. kahju, mis on põhjustatud ujuvvahendite või laevade poolt;

44.26. kahju, mis tekkis ajal, kui masin asus ujuvplatvormil, veesõidukis, pontoonil või muul ujuvvahendil, v.a juhul, kui vastav masin on uppumise vastu kindlustatud;

44.27. kulutusi, mida tuleb teha keskkonnasaaste likvideerimiseks;

44.28. leppetrahve, intresse, viiviseid, avalik-õiguslikke trahve ja kaudseid kahjusid;

44.29. vara, mille olemasolu ei ole tõendatud (sündmuskoha ülevaatlus, vara jäänused, kviitung, kasutusjuhend, panga väljavõte, muud tõendid);

44.30. käibemaksu, muid makse ja lõive, kui hüvitise saamiseks õigustatud isikul on õigus see tagasi saada või tasaarvestada;

44.31. kahju, mis tekkis või mille tekkimisele aitas kaasa asjaolu, et masina seaduslik valdaja või tema töötaja oli joobeseisundis või tal puudus masina juhtimisõigus;

44.32. masina puhastamise, hävitamise või asendamise kahju, mis on põhjustatud nakkushaiguse nakkustekitajast, loomataudi haigustekitajast või ohtlikust taimekahjustajast;

44.33. kahju, mis on tingitud masina võtmete või pultide kaotamisest;

44.34. kahju, mis tekkis pärast masina hävimist. Masin loetakse hävinuks, kui selle taastamine ei ole otstarbekas.

Hüvitis

45. Kindlustusjuhtumi korral maksab If rahalist hüvitist või väljastab garantiikirja masinat taastavale või asendavale ettevõtjale. If ei pea tegema remonditöid või korraldama taastamist või asendamist.

Päästmiskulude hüvitamine
46. If hüvitab minimaalsed ja hädavajalikud kulud kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju vähendamiseks või täiendava kahju ärahoidmiseks.

47. If ei hüvita kulutusi kahju ennetavate meetmete rakendamiseks, ohutusnõuete täitmiseks, hoolduseks, remondiks.

Kindlustusobjekti on võimalik taastada
48. Kui masinat saab taastada, loetakse kahjuks:

48.1. masina uhiuute osadega taastamise kulu – kui kindlustusväärtus on taassoetamis- või turuväärtus;

48.2. amortisatsiooni võrra vähendatud masina taastamise kulu – kui kindlustusväärtus on jääkväärtus.

49. Erinevalt punktist 48.1 arvestab If amortisatsiooni, kui kindlustusjuhtumi tõttu tekkis kahju masina rehvile või rehvidele.

50. NB! Kui punkti 48 alusel leitud kahju on suurem kui masina turuväärtus, loetakse kahjuks masina turuväärtus, v.a järgmises punktis toodud juhul.

51. Ühe aasta jooksul arvates uhiuue masina müügi- või liisingulepingu sõlmimisest loetakse kahjuks masina taastamise kulu uhiuute osadega, kuid mitte rohkem kui kindlustussumma (UUSVÄÄRTUSKINDLUSTUS). Masin on uhiuus, kui seda ei ole kuni kindlustusvõtjale üleandmiseni üldse kasutatud.

Kindlustusobjekti ei ole võimalik taastada
52. Kui masinat ei saa taastada, loetakse kahjuks masina turuväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist, v.a punktis 54 toodud juhul.

53. Kui masina turuväärtust ei saa kindlaks määrata, loetakse kahjuks kindlustatud masinale võimalikult sarnase masina turuväärtus, mida on korrigeeritud arvestades seda, mil määral sarnase masina omadused erinevad.

54. Ühe aasta jooksul arvates uhiuue masina müügi- või liisingulepingu sõlmimisest
loetakse turuväärtuse asemel kahjuks masina kindlustusväärtus, kuid mitte rohkem kui kindlustussumma (UUSVÄÄRTUSKINDLUSTUS). Masin on uhiuus, kui seda ei ole kuni kindlustusvõtjale üleandmiseni üldse kasutatud.

Alakindlustus
55. Kui kindlustuslepingus märgitud kindlustussumma on kindlustusväärtusest väiksem, siis on tegemist alakindlustusega. Alakindlustuse korral korrutatakse kahjusumma masina kindlustussumma ja kindlustusväärtuse jagatisega.

56. If ei kasuta alakindlustust, kui kindlustussumma erineb kindlustusväärtusest kuni 10%.

Kindlustussumma
57. Kindlustussumma on hüvitise piirmäär kindlustusjuhtumi kohta. Hüvitise maksmisel kindlustussumma ei vähene.

Omavastutus
58. Omavastutus on osa kahjusummast, mille võrra If vähendab hüvitist. Hüvitis on kindlustustingimuste alusel arvutatud kahjusumma miinus omavastutus.

59. Kui ühel ajal saavad ühes kindlustuskohas sama kindlustusjuhtumi tõttu kannatada mitu sama kindlustusvõtja masinat, siis kasutatakse ainult ühte suurimat omavastutust. Eeltoodud põhimõtet rakendatakse ka sel juhul, kui mitu sama kindlustusjuhtumi tõttu hävinud või kahjustunud masinat on märgitud erinevatele Ifi poliisidele.

Seotud dokumendid

Kindlustuse üldtingimused ÜU20021
Masinate ja seadmete kindlustuse tingimused
Ohutusnõuded TOHE 20091
SKR 20061 Koguriskikindlustus
SÜV 20061 Varakindlustus.Üldtingimused